Oovtviärdásâšvuođâváldálâš

Oovtviärdásâšvuođâváldálii pargon lii ovdediđ oovtviärdásâšvuođâ játarvâniđ olgooštmân. Oovtviärdásâšvuođâváldálâš lii jiečânâs jájiešmerideijeevirgeomâhâš.

Oovtviärdásâšvuođâváldálii piälán puáhtá jorgettiđ, jis lii feerim teikâ huámmášâm olgoštem algâpuáttim, kielâ, aalmugjeessânvuođâ, oskolduv, vuáđu-uáinu, uáivil, poolitlii tooimâ, áámmátservitooimâ, peerâkoskâvuođâi, ave, seksuaallii sundešume, tiervâsvuođâtile, váádu teikâ eres persovnân lohtâseijee suujâ vuáđuld.

Oovtviärdásâšvuođâváldálii paargon kulá meid olgoštem vaarâst orroo juávhui tego olgoeennâmlij, tiilij, vuoigâdvuođâi já sajattuv ovdedem. Taan lasseen váldáliist lii spesiaalpargon kocceeđ olgoeennâmlij enâmist meddâlistem já toimâđ aalmuglâš olmooškävppiraportisten.

Täsiárvuváldálâš kieđâvuš suhâpele teikâ suhâpeeli-identiteet vuáđuld tábáhtuvvee olgoštem.

Iše oovtviärdásâšvuođâváldáliist

Vääldi ohtâvuođâ oovtviärdásâšvuođâváldálii äššigâspalvâlusân, jis lah olgoštum teikâ lah huámmášâm olgoštem. Puávtáh väldiđ ohtâvuođâ meid ulmuu peeleest, kote lii feerim olgoštem.

Oovtviärdásâšvuođâváldálâš addel ravvuid, iššeed olgoštemiäpádâs seelvâtmist já riämá táárbu mield toimáid olgoštem uhre vuoigâdvuođâtorvo täähidmân. Olgoštemiäpádâs selvâttem tiet váldálâš puáhtá pivdeđ vuástápeeleest čielgiittâsâid já áášán lohtâseijee lasetiäđuid sierâ tuáimein.Oovtviärdásâšvuođâváldálii pargovievâst lii syeligâsâsttoollâmkenigâsvuotâ ovdâmerkkân ärgiluándusij priivaatelimân lohtâseijee aašij uásild.

Oovtviärdásâšvuođâváldálâš ij pyevti meridiđ nube virgeomâháá toimâđ tiätunáál teikâ toohâđ tiätu čuávdus. Oovtviärdásâšvuođâváldálâš ij pyevti meid mutteđ nube virgeomâháá toohâm miärádâs já tun koolgah ovdâsajasávt kevttiđ eidusijd njuolgim- jánubástusuuccâmvuovijd.

Oovtviärdásâšvuođâváldálii faallâm rievtâlâš iše lii válduášálávt ravvim. Spiekâstâhlávt váldálâš puáhtá išediđ teikâ meridiđ suu toimâttuv pargee išediđ olgoštem čuosâttâhân šoddâm äššigâs rievtist. Taat váátá, ete ääšist lii vijđes ohtsâškodálâš merhâšume olgoštem estimist.

Kuoddâlem toohâm

Lah-uv tun olgoštum? Vääldi ohtâvuođâ oovtviärdásâšvuođâváldálâžân šleđgâpoostâ peht, suáittimáin kocemân teikâ reiváin. Persovnlii teivâdmist kalga ain sooppâđ muuneeld. Toimâttuv palvâlusah láá mávsuttemeh.

Mij ep válduášálávt kieđâvuš tuu kuoddâlem siämmáá-áigásávt eres virgeomâháin, te maainâst mijjân jis tuu äšši lii jo joođoost eres saajeest.

Teevdi kuoddâlemluámáttuv täst

Rijjâhámásâš kirjálâš kuoddâlem (šleđgâpostâ, reivâ)

Puávtáh vuolgâttiđ mijjân rijjâhámásii kuoddâlem jo-uv šleđgâpoostâ peht teikâ reiváin. Toimâttuv pargokielah láá suomâkielâ, ruotâkielâ já eŋgâlâskielâ. Puávtáh meid toohâđ kirjálii kuoddâlem tuu jieijâs eenikiellân. Tuáivup, ete tuu kuoddâlem kukkodâh ličij enâmustáá kyehtisiijđo.

Västid čuávuváid koččâmuššáid, ko čáláh kuoddâlem:

  1. Mane epidâh, ete tuuláá kohtâlâm návt eidu tuu persovnlii jiešvuođâ tiet?
  2. Mii lii tábáhtumjá kii lii tuu mielâst kohtâlâm tuu puástud?
  3. Kost já kuás taat tábáhtui?
  4. Lii-uv tábáhtuumeest kirjálâš lasetiätu? Lâi-uv kiinii eres tuin tuođâštmin tábáhtum?
  5. Lah-uv tuálvum ääši kieđâvuššâmnáál eres sajan?
    1. Mii peelijd kieđâvuš/lii kieđâvuššâm tuu ääši? (om. ovdâskode riehtiäššialmai, poolis, haldâttâhriehti)

Kuoddâlmân puáhtá labdeđ kopioid ääši tehálumos äššikiirjijn.

Vuolgât kuoddâlem šleđgâpostáin čujottâsân: yvv(at)oikeus.fi

Teikâ poostâ peht čujottâsân:

Yhdenvertaisuusvaltuutetun toimisto
PL 24
00023 VALTIONEUVOSTO

Äššigâspalvâlem puhelinkocceem

Oovtviärdásâšvuođâváldálii puhelinkocceem lii áávus argâpeeivij tme 10–12. Kocceem ääigi puávtáh jotelávt finniđ ravvuid tuu ääšist.

Puhelinkocceem palvâl tuu suomâkielân, ruotâkielân teikâ eŋgâlâskielân. Suáituin šadda suáittei táváliih lohtâsopâmuš miäldásiih koloh, sierâ palvâlemmáávsu suáituin ij taarbâš mäksiđ. Pivdemist pyehtip suáittiđ tunjin maasâd.